Kohtumine kirjanikega

MÄRTSIKUU UUED RAAMATUD

Ilukirjandus: 
Murakami, Haruki 1Q84. III osa

Ivanov, Andrei Bizarre

Canal, Anne Ei maa ega meri

Poznanski, Ursula Erebos: see on mäng. Ta jälgib sind

Fenwick, Liz Maja Cornwallis

Gantz, Corine Pariisis peidus

Lindgren, Minna Surm Õhtuhiies

Kurmiste, Katrin Umbtaevas

Gabaldon, Diana Võõramaalane. 2. Raamat

Teabekirjandus:

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat. 2013, nr. 25

Onu Bella Keemia diskreetne võlu

Must, Aadu Perekonnaloo uurija käsiraamat

Viik, Sohvi Põnev puutöö

Tooming, Jaan Teater kui saladus

Kunnas, Leo Ukraina häirekell : II : artiklid ja nõuanded

Talvis, Inga Väikesed vürtsikad asjad

Albers, Josef Värvide vastastikmõju

Lastele:

Pichon, Liz Tom Gates: suurepärased ettekäänded (ja muu hea kraam)

Asgard. Skandinaavia muinaslood

Valter, Edgar Isand Tuutu ettevõtmised

Saar, Anti Kuidas meil asjad käivad

Tomusk, Ilmar Nuustik

Reinaus, Reeli Roosad inglid

Pervik, Aino Roosaliisa prillid

Saluste, Margit See Senni

Reinaus, Reeli Suhkrust ja jahust

Luulet:

Kareva, Doris Maailma asemel

Runnel, Hando Vanad sõbrad

Tasuja, Triin Vastuseta kirjad

Minu sari:

Davidjants, Jaana Minu Berliin. Pidu kunstnike paabelis.

EDUARD VILDE 150

Eduard Vilde (1865–1933) jälg eesti kirjandus- ja kultuuriloos on väga sügav. Kui ta 19. sajandi lõpukümnenditel meie veel hõredale kirjandusmaastikule ilmus, sai temast kiiresti fenomen ja „meie esimene“ pea kõikides žanrites: meie esimene krimi-, nalja-, reisi- ja romaanikirjanik, samuti oma aja juhtivaid kirjandus- ja teatrikriitikuid. Tal oli oskus algupäraste ülipopulaarsete nalja- ja põnevusjuttudega eesti rahva südamesse pugeda, mistõttu ka tema rolli siinse rahva lugema harjutamisel ei saa alahinnata. 1902. aastal ilmunud Eesti esimesest ajaloolisest romaanist „Mahtra sõda“ sai kohe kultusteos ja üks rahvusidentiteedi oluline alustekst. Vilde oli ühtlasi nii menukaim kui ka mõjukaim siinne kirjamees. Rahvas usaldas tema sõnu.

Vilde kõndis kogu aeg omast ajast pisut ees. Vabaabielu pooldav, inim- ja naiste õiguste eest seisev ning ühiskondlikku sallivust ja tolerantsust toonitav Vilde sobinuks 20. sajandi alguse asemel pigem 21. sajandisse. Pole siis ime, et tollase kodumaa vaimne ruum jäi kirjanikule vanamoodsaks ja sumbunuks. Vilde vajas suurlinlikku õhku ja arenenud maailma kultuursust. Ta vajas Euroopat!
Just peamiselt nendel põhjustel elas Vilde pea 20 aastat oma elust võõrsil, selle aja sisse mahtus ka 11 heitlikku ja keerulist pagulasaastat. Need kogemused vormisidki Vildest meie esimese tõelise eurooplase!

Pärast pikast pagulusest naasmist sukeldus Vilde 1917. aastal kogenud maailmakodanikuna siinsesse poliitikasse. Temast sai aktiivne sotsiaaldemokraat ja Tallinna Linnavolikogu liige. See oli aeg, mil iga andekas intelligentne inimene pidi panustama kauaunistatud oma riigi ülesehitamisse ja säilitamisse. Vilde palgati Eesti Vabariigi diplomaatiliseks esindajaks Saksamaale (1919–1920), missioon riigi hüvanguks tuli sel pöördelisel ajal ikka enda loomingu ja tervise arvelt.
Hiljem poliitikast taandunud Vilde jäi elu lõpuni üheks tuntumaks demokraatia mõtte saadikuks Eestis. Teraselt jälgis ta riigi arengut ning reageeris ikka ja jälle väärnähtuste, ebakultuursuse, korruptsiooni ja rahvale puru silma ajamise peale.

 Kairi Tilga, Eduard Vilde Muuseumi direktor

 Vilde on olnud väga viljakas romaani- ja novellikirjanik, kelle 1896 ilmunud teost "Külmale maale!" loetakse eesti kriitilise realismi esikteoseks. Vilde tähtsamate tööde hulka kuulub kuulub ajalooline triloogia, mille romaanides "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (1908) kujutatakse eesti rahva elu ja võitlusi 19. sajandi teisel poolel. Tähtsamate romaanide hulka kuuluvad veel "Mäeküla piimamees" (1916) ja "Lunastus" (1908) ning suur hulk novelle, kus käsitletakse naiste emantsipatsiooni, seksuaalmoraali ja saksa mõisnike rõhumise teemasid.
Vilde kolmest näidendist kuuluvad eesti näitekirjanduse kullafondi psühholoogiline draama "Tabamata ime" (1912) ja komöödia "Pisuhänd" (1913) . Neid lavastatakse tänini ja mõlemast on tehtud ka telefilmid. Vilde loomingut on väljaantud sarjadena "Teoseid" ja "Kogutud teosed" ja seda on tõlgitud paljudesse keeltesse. 

Raamatukogus saab vaadata näitust Vilde elust ja loomingust. Tulge Vildet taasavastama!

Noor Meister 2015

 Noor Meister 2015 toimub 6.-7. märtsil Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses, kus mõõtu võtavad pea 350 kutseõppurit 25 erialal, avatud on 10 töötuba ametite proovimiseks. Kutseharidusmessil on kohal 31 ametikooli üle Eesti. Sissepääs on kõigile huvilistele tasuta! Rohkem infot: www.noormeister.ee

Noor Meister 2015 põhieesmärk on tutvustada noortele erinevaid ameteid, kutseõppeasutusi ja õppimisvõimalusi. Sihtrühmaks on peamiselt lõpuklasside õpilased.

Miks tulla?

- Toimuvad kutsemeistrivõistlused 25 alal, kus mõõtu võtavad ligi 350 kutseõppurit.

- Avatud on 10 töötuba, kus saab proovida erinevaid ameteid ja töövõtteid.

- Toimub kutseharidusmess, kus osaleb 31 kutsekooli üle Eesti.

- Kohal on Rajaleidja karjäärikohvik, mis pakub abi karjääriplaneerimisel.

Töötoad on avatud ürituse mõlemal päeval. Töötubades osalemine on TASUTA ning ei vaja eelregistreerimist!

  Sissepääs on kõigile huvilistele tasuta.

Bernhard Laipmann 150 mälestuskonverents 06.02.2015.a Vigala Külade keskuses

 
11.00 Avasõnad
11.10 Tõnu Ploompuu Kust tuli Bernhard Laipmann ja
mis tema perest sai
11.30 Kaie Bergmann Vigala Muusika ja
Haridusseltsist
12.00 ... 1905. a revolutsiooni taust
12.30 Toomas Hiio 1905. aasta revolutsioon: parunid ja
talupojad, proletaarlased ja rahvuslased
13.00 Tõnu Ploompuu Bernhard Laipmann kui 1905. a.
vabadusvõitluse sümbol. Mis oleks teisiti, kui neid
sündmusi poleks olnud?
 
Haua külastamine Vigala surnuaial (Külamajast ~300 m)
 
14.-14.30 lõunapaus
14.30 Mark Soosaare filmi „Jõulud Vigalas“ vaatamine
 
Täiendav teave:
Tõnu Ploompuu 56 957 058 toenu@tlu.ee
Martin Andreller 50 37 152.
 
Konverentsi on toetanud Vigala vald.