Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder on avatud

Eesti Kirjandusmuuseumil on hea meel teatada, et kaks aastat väldanud projekti Eesti trükise Punase Raamatu ja eesti kultuuri käsikirjaliste alliktekstide säilivuse ja kättesaadavuse tagamine tulemusena on valminud uus digitaalarhiivi keskkond, mis on Eesti rahvaluule ja kultuuriloo huvilistele kättesaadav aadressil kivike.kirmus.ee.

Kivike on nii kirjandusmuuseumi arhiivide ühine andmebaas kui ka institutsionaalne repositoorium, kus säilitatakse ja tehakse nähtavaks väärtuslike materjalide digitaalseid koopiaid.

Projekti käigus digiteeriti Eesti Rahvusraamatukogus enam kui 1300 Eesti trükise Punase Raamatu nimekirjadesse kuuluvat haruldast trükist. Tartu Ülikooli Raamatukogus digiteeriti tervikuna Jakob Hurda rahvaluulekogu (163 köidet), Eduard Philipp Körberi kodulooliste materjalide kogu (27 köidet) ja Ado Grenzsteini kirjakogu (18 köidet). Käsikirjad konserveeris OÜ Mandragora. Digiarhiivi tarkvaralised lahendused töötas välja Tartu firma OÜ Piksel, repositooriumi seadmed tarnis Infosüsteemide OÜ. Kogu töö toimus Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Punase Raamatu nimekirja trükised on kogumina leitavad elektronkataloogis ESTER; käepärane on neid lehitseda Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR. Kivikese kaudu on uurijatel ligipääs heakvaliteedilistele pdf-failidele ja võrgus lehitsemiseks sobivatele jpg-failidele. Vastavalt iga arhiivi kasutustingimustele võib uurijatel olla vaja failide vaatamiseks Kivikesse siseneda ID-kaardiga. Säilikute kirjeldusi saab lehitseda ka ilma sisse logimata. Suuremahulised tiff-formaadis tagatisfailid on Kivikeses kättesaadavad vaid autoriseeritud kasutajatele. Kivikest täiendatakse jooksvalt iga päev. Järgmise suure etapina digitaalarhiivi arendamisel on kirjandusmuuseumil kavas helikogu arendustööd.